Suht muutusteta seis aga midagi ikka toimub.

Lolliks võib ennast nii kõndida. Hommiku üheksast sain autoga linna, idee oli, et püüan esmalt endale politseijaoskonnast NIE numbri hankida, aga selleks oli enne vaja veel 2 passipilti ja passist koopia lasta teha. Kohti, kus seda teha oli lademes, aga raha nii lademes polnud, miski 3 eurot kopikatega. Seega leida pangaautomaat ja püüda sealt raha saada, kuna hommikul aega polnud, et netipangast seisu kontrollida siis tuli proovida. Pangaautomaadid välismaal eesti pangakaardi kontojääki ei näita, selles on jama. Ja kui võtta raha välja nõõrivad miski 50-100 eek eest teenustasu. Seda ma suvise eurotripi ajal ei teadnud ja kui miski 10 eek-se joogi eest kuskil mujal kui eestis kaardiga maksin ja selle eest 50 eek teenustasuks kukkus sai rahake õige käbedasti otsa. Nüüd olen selles osas targem. Aga käisin mõned automaadid läbi, min summa mida võtta saanuks oli 20 euri, seda igatahes kätte ei saanud. Okei, jääme oma 3 euro juurde ja proovime nendega läbi saada. Tiksusin ühte passikate tegemise kohta sisse, maksis muidu 5 euri, aga kuna mul ainult 3 oli siis vana lasi hinna kah selle peale ja asi ants. Pildid ja passikoopia käes läksin politseijaoskonda et see NIE number siis saada. NIE ehk hispaaniakeeli pikalt Numero Identificacion de Extranjeros, ehk siis maakeeli välismaalaste identifitseerimisnumber, vaja läheb seda neil, kes tahavad Hispaanias püsida 3 kuud või kauem, töötada siin, osta autot või kinnisvara ja mõne muu asja jaoks, lisaks annab Kanaaride resident olemine ka mõne boonuse, näiteks on mitmed hinnad residentidele odavamad kui turistidele, lisaks saab Kanaaride ja Hispaania mandriosa vahelised lennupiletid poole hinnaga. Sellest, et hispaalased bürokraatiat armastavad olin ma juba enne teadlik. Ega ma muud sealt ei saanudki kui paar paberit täitmiseks, et täida ära ja tule millalgi tagasi, et saada järjekorranumber millega jälle kunagi tagasi tulla ja siis äkki kunagi võid oma numbrile kah järgi tulla. Ja seda asja aetakse siinmail politseijaoskonnas, sest siin on nagu meie kodakondsus ja migratsiooniamet sellega ühendatud. Egas rohkem asja saanudki seal kui et tulin paberilehed peos tulema. Aga läksin kohe varsti avatavasse Euroopa suurimasse veeparki tööd otsima sest teadupärast vajatavat seal ehitajaid, sealt saadeti mind minema, et tule kella 15-16 vahel uuesti, kell aga oli alles 11. Mis seal ikka tipa-tapa Adeje poole tagasi 5-6km astumist. Tee servas jäi silma üks muldvana double-decker buss üleni värviline, lilli ja värki täis maalitud, selline hipikas noh, elustiilne koht kus elada, ilmselt kunagi inglismaal sõitnud sest rool ja uks on "valel" pool. Suht räämas nägi välja aga saaks üles vuntsida küll, saaks miski väikese raha eest endale poleks miskit elukoha ega üürimuret enam, ruumi oleks kah päris mitmele, pluss see et kodu oleks vajadusel liikuv, ela ükskõik kui kallis või kenas kohas. Fantaasia läks mul küll igati korralikult tööle, minu arust oleks selline elamine parim asi maailmas peale viilutatud leiba ja laseritega Chuck Norrist. Aga jätame nüüd tulevikuplaanid sinnapaika. Sain koju, vedelesin paar tundi ja läksin tipa-tapa jälle need kilomeetrit õige mitu sinna Siam Parki tagasi, sattusin sama vana otsa, kellele ma vetelpäästjaks saamiseks CV saatsin, aga vetelpäästjaks saamisega läheb veel õige kõvasti aega, sest ega see park enne poolt aprilli valmis saa. Muidu töö poolest oleks tegu ikka päris professionaalse elupäästja, mitte miskisuguse valve-falckariga, kes niisama toolis molutab. Lisaks veel korter heas kohas ainult 150-200 euri eest kuus (muidu ca 500 eur kuus) pluss niigi kõva palk, mis peaks tähendama ilmselt 1500 euri kuus kui mitte rohkem. Igati ülivõrdes koht tuleb, Euroopas suurim, maailmas suuruselt kolmas. Pluss õige mitu suurimat atraktsiooni maailmas. Suht ilus värk, aga raha hakkab sealt vast alles märtsis mitte varem saama. Vana vaat, et pidi ise mulle niikauaks miski töö leidma, et ma ikks tuleks vetelpäästjaks, pole siinkandis muidu kedagi võtta, kes sobiks, sõel on tihe. Üle 300 on kandideerinud ja ainult 35 on sõelale jäänud, kokku peab korraga tööl olema 80, pluss veel teine vahetus.
Aga jah, sain sealt tulema ja jälle tipa-tapa siia, jälle üks varvas õige hellaks käidud.

Ja veel selline jutt

Et vaene maailmarändu kellel on viimased nädala aega ainult 5 eurot taskupõhjas loksunud ja teiste armust elanud ootab annetusi, kuna toitu te suurt saata ei saa, siis töötab raha päris hästi. Kõik annetused on teretulnud. 10010172787011 minu Ühispanga arve.

Niisama üldist mula kah, sest suurt tarka pole miskit kirjutada

Pole viimastel päevadel eriti kuskile liikunud, ühe terve päeva nägin vaeva, et neti kaudu tööd otsida ja üldse kohaliku olukorraga end kurssi viia, asi susiseb, varsti vast saab töökoha kah. Eriti seff oleks veekeskuses vetelpäästja olla, hea lebo töö, mis muud ikka siinses kliimas teha viitsiks, pingeline kah ei tohiks olla eriti. Eile sättisin sammud linna (Las Americase) poole, siit künka otsast Adejest vaadates on paganama lähedal, aga minna sinna kuidagi otse ei saa, maastikuprofiil on nii ebatasane, et ükski tee ega rada otse ei lähe. Leidsin ikka suht otseima tee miski pühaderongkäigu raja näol, mis ühendab kohalikku kirikut, miskeid palvepunkte ja surnuaeda. Loodust siin all mere ääres eriti pole sest maa on äärmiselt väheviljakas, täiesti vulkaaniline pinnas ju, kivi ainult. Aga natuke kaktuseid, palme (istutatud kõik) ja põõsapuhmaid siin ikka on, lisaks jõesängide põhja vähegi niiskemas ja viljakamal pinnal olevad banaaniistandused, kus miskeid söödavaid banaane ei saagi, sest need korjatakse enne täieliku küpsemist ära, et need siis transpordi käigus lõpuni küpseks ja küpsena letile jõuaks. Aga seisvat loodust siin all rohkem polegi, ülevalpool (1km ja kõrgemal) on metsa kah, põhiliselt on seal Kanaari männid, midagi meie männi ja lehise segu laadset, kohati väga suured ja jämedad. Aga jalutasin alla linna ära, turistiparadiis nagu ikka, hotellid ja rannad ja shoppingcenterid ja värgid, aga üldmulje on märksa kenam ja omapärasem kui Playa del Inglesil, kus ma ka mõned päevad paikne olin. Turiste on siin igas vanuses, mitte ainult pensionärid, kuigi siin on nad ka hetkel domineerivad. Suht brittide linn on, Playa del Ingles oli rohkem sakslaste päralt. Aga, mis sellest linnast kirjutada. Sättisin sammud tagasi, ise juba teades, et kõik need 6km lähevad rõõmsasti ülesmäge, läksidki ja päike kõrvetas ja vett polnud, ega kohalikust rahvast ei käi keegi siin jala, kõigil on auto või roller, suht loll tunne oli ükski seal teeservas lonkida.
Aga mind ahvatlevad nüüd hoopis need umbes kilomeetrised mäetipud maja taga, tahaks nende otsa vägisi ronida, aga kaksi, mitte üksi. Järelikult tuleb kedagi oodata. Aga seal tippude juurest läheb juba suht laugelt miski kümmekond kilomeetrit kuni uuesti tõusma hakkab Teide hiigelkraatri servale, siis langeb väheke ja läheb tasaselt kuni Teide jalamini välja, et sealt siis järsult kuni Teide tipuni (3718m) tõusta.
Kuigi Teidet ennast vast päris ilma ettevalmistuseta vallutama ei hakkaks, aga siit 230m pealt kuni 2100m kuhu suure ringiga autoga ka saab võiks ära minna küll, et siis millalgi sealtsamast jätkata. Seda ilmselt soojemal ajal sest hetkel on seal ainult mõni kraad sooja ja Teide tipp õige lumine.

Asjad lähevad jälle hästi :)

Lasin tubli kolmepäevase pausi nüüd sisse, sest midagi suurt kirjutada polnud, nüüd aga juba on.
Tol päeval kui jutu lõpetasin tegelesin tööotsimisega, ei leidnud, samuti mitte ka järgmisel päeval. Pole parasjagu turismihooaeg, pole tarvis töökäsi kuskil. Aga leidsin hoopis ühe abivalmis Maarika kontakti, kes elab küll Tenerifel, kuid on valmis aitama töö ja elukoha leidmisel ja senikaua enda juures elupaika pakub. Jätsin kaisaga hüvasti ja hääletasin juba sama päev Las Palmasesse tagasi. Sättisin sammud sadamasse plaaniga veel samal õhtul üle mere saada, aga hiljaks jäin, viimane laev oli juba läinud, vantsisin oma hiiglaraske koti, haigete õlgade ja haigete jalgadega hiiglasuures sadamas edasi-tagasi lootuses sotti saada, et mis laevad kust ja kuna väljuvad. Niipalju sain selgust pikapeale, et hommiku kell 8 ja pealelõuna kell 16 väljuvad kaks praami. Okei, pime juba käes sättisin sammud telkimiskoha otsimiseks ranna poole, et siis hommiku kella kaheksasele praamile minna. Pika otsimise peale leidsin koha kah, oli teine selline ekstreemne, et selle pooleteisemeetrise müüris, mille kõrval ma telkisin, teise külje vastu peksis ookeanilaine ja tugevam laine oli siis viskas sahmaka üle kah, aga noh, muud kohta absokuutselt polnud, siin linnades, mis mägede vahel asuvad on iga viimne kui ruutmeeter millegagi kaetud. Kuna mul aga kella polnud, et õigel ajal ärgata siis panustasin, et vastu hommikut hakkab miski aeg külm ja ärkan just päikesetõusu aegu. Nii ma seal pikutasin-magasin, aegajalt tsekates, ega päike juba tõuse. Üks moment kui jälle uinunud olin visati mulle see va kurivaim pauguti (siin ka lapsed mängivad nendega jõulu-uusaaasta aegu) telgikatusele, mis seal siis plahvatas ja miski 5 cm lõbimõõduga augu sinna põletas, damn, seda sinna küll tarvis polnud. Aga jah, juhtus ikka nii, et päikesetõusu magasin maha ja kui päris valge sjuba ärkasin, välgukiirusel elamise kokku pakkisin, sadama poole punumapistes esimese kohaliku käest kella küsisin oli see va kurjam juba 7:58 ja sadamani hea 3km minna. Persse kah, polnud enam jooksmiseks mõtet, vantsisin sinna kohale ja viskasin lebole miski puitaluse peale, et 7 tunni pärast väljuvat laeva oodata. Jalad olid nii villi ja villid katkikäidud, et miski liikumine ei tulnud kõneallagi. Võtsin päikest ja ootasin ja ootasin ja ootasin. Ja kui ootamine otsa sai siis ronisin laeva ja ootasin seal veel 2 ja pool tundi, et laev Tenerifele Santa Cruzi jõuaks. Kohale see lõpuks jõudis, otsisin taksofoni ja helistasin viimsete eurode eest Maarikale, natuke arutamist ja sammusin kokkusaamispunkti Corte Inglesi kaubamaja poole, veel väheke ootamist ja üks Maarika sõber itaallane võttis auto peale ja vedas põrgulikult kiiresti saare teise otsa Adejesse, siin on ka vesi sinine ja liiv kuum.

Seal sain Maarikaga kokku, läksime tema koju, tal seal kaks toredat last ja muidu kena elamine, olen siin nüüd vast niikaua kuni töö ja oma kodu saan. Täna tegime väikese turismireisi kah,sõitsime mägedesse, Teide jalamile, seal isegi natuke lumeriismeid ja muidu tore, viimati purskas see vulkaan 1909 ja kogu see kant näeb tõeline fantaasiamaastik välja. Statistika on tore, keskmiselt purskab see vulkaan kord 100 aasta tagant. Ja viimasest korrast on möödas 98 aastat, ning alates aastast 2003 on seismiline aktiivsus tõusnud.

Õhtul tuleb veel jõulusööma ja värki. Kuulmiseni siis.

L6petasin viimati vast sealkohal, kus ma esimest 66d Kanaaridel olin, alustame siis eilse hommikuga. Pistad pea telgist v2lja, inimesed sagivad ymberringi, keegi eriti m2rkama ei tee, et sa seal telkisid, ega Hispaanlast eriti miski ei h2iri kui see just teda ennast ei sega :D

Aga jah, kott kokku ja selga, nagu hommikul ikka tundus see veel kerge. Tol ajahetkel polnud veel linnakaarti kah ja seadsin niisama sammud linna sisse teadmata ise kah kuhu ma l2hen, idee poolest oleksin soovinud m6nda odavat toidupoodi kohata, suurte mercado´de (marketite) hinnad on nurgapoodide omast kordi ja kordi odavamat. Kuna siinmail on nii palav siis toome n2iteks vee hinna, seda ei osta siin keegi v2ikses koguses. Mina v6tan 1,5 liitriseid pudeleid, sest pool liitrit jooksid 2ra yhe s66muga ja 5 liitrit on paganama raske kanda, kott on mul ju niigi 15kg raske. Mercadonnas (yks odavamaid marketikette siinmail) maksab 1,5 liitrit vett 30 (euro) senti, ehk siis eesti rahas 5 krooni. Yldse kehtib see systeem, et hulgi on ropult odavam. 0,5 liitrit 20 senti, 1,5 liitrit 30 senti ja 5 liitrit 60 senti. See systeem kehtib suht k6igi kaupadega, seega peaaegu tahestahtmata ostad alati k6iki asju hulgi, siis n6rked nende raskuse all ja kui mitme p2eva p2rast uuesti poodi minema pead on miski kotip6hjas juba halvaks l2inud, tuleb ettevaatlik olla mida ostad, k6ik asjad ju kuuma ei kannata.

Aga jah, poodi ma siis ei sattunud, sattusin hoopis suure linnakaardi ette mis andis aimu kus ja olen ja muud asjalikku infi, torkasin aga 1,30 eur pilust sisse ja vajutasin nuppu ja oligi samasugune kaart mul peos. Siin saab k6ikv6imalikke asju automaatidest, hispaanlane on ju elulaisk t66tegija, laseb masinal k6ike teha. Kaart peos ja selgus maja, et kus on mis otsustasin ringi linnas teha, et kohaga v2heke tutvuda aga enne veel netipunkti, et m6ne kaasmaalasega kontakti saada, m6ned meilid ja tunnid hiljem sains ealt tulema. Inimesi elab linnas ca 400 000 ehk natunatuke v2hem kui Tallinnas aga asustustihedus on kaks korda k6rgem, enamik maju on 5 kuni 9 korrusega. Mere22rne osa on suht tasane aga 3 kynka otsa annab ronida, ukerdasin need k6ik on suure kotiga l2bi, surm, mis surm aus6na. Selle koti t6ttu olen ma kohe kindlasti 6ige mitu kilo alla v6tnud :D Vahepeal leidsin Mercadonna kah ja sain koti toitu t2is. 6lut ostsin kah, 1 liiter maksab 60 senti, ehk siis miski 8-9 krooni, kordan, see on liitri hind, mitte poole liitri nagu Eestis, kes nii odavat 6lut ikka poole liitri kaupa ostaks. Aga 6llet sai m6ne lonksu v6etud ja siis kotti pistetud, aga seal ta loksus, gaasid l2ksid v2lja ja maitses nagu paras piss, tuli 2ra visata. Linn l2bi ukerdatud ja ise kah kokkukukkumise 22rel olles loivasin yhte netipunkti vaatama, kas keegi kaasmaalastest reageerinud kah on. Kaisa oli. Ytles et t66tab kella 16-22ni Jumbo kaubanduskeskuses teisel korrusel kohvikus Firenze ja et see keskus on Playa del Ingles`is, oma suur kaart lauale lahti ja sellenimelist linnaosa otsima, aga mida pole seda pole, netipunkti t66tajal lasin ka otsida, tema kah ei leidnud. Kiire guugeldus ja asukoht k2es, see polnudki linnaosa vaid hoopis teine linn saare teises otsas, miski tyhine 30-40km eemal. Proovisin h22letada, aga ei 6nnestunud, pimedaks l2ks, istusin aga bussi ja s6itsin kohale, 6ige koha leidsin kohe ylesse. Ajasime pikad jutud maha, et kuda mina otsaga sinna j6udsin ja kuda tema. Kohalikest oludest sain kah ainuke, linna n2ol on tegu yhe suurima gay-keskusega maailmas. Jipjip-huraa selle peale. Not. Aga hullu pole, keegi peale ei tyki. Sai veel pikad jutud 2ra r22gitud, siis ranna poole astuma hakkatud aga selle k2igus v2heke 2ra eksitud, igatahes peale pikka vantsimist leidsin ylesse kah. Liivadyynide vahele lykkasin telgi pysti, ainult pagana rannariisumistraktor p6ristas 66otsa ringi, t2na l2hen sellest kohast kaugemale magama. Aga 66 sai 2ra oldud, hommikul kiire suplus ookeanis, kraam kokku ja selga, ning tagasi Jumbosse, et kott sinna kohvikusse hoiule j2tta niikauaks kui linnaga tutvun ja t66d otsin, siiani pole leidnud, aga miski 2 tundi olen alles otsinud kah.

Paneme siis pika jutu maha, mis k6ik vahepeal juhtunud on.

12. detsember
Hommiku suure kiiruga kola kotti, bussile ja Tartust Tallinnasse (kurjam ma juba igatsen Tartut). Tallinnas siis ruttu-ruttu kesklinna, Eva ja Edvardiga v2ike jutuajamine ja kingiks saadud Hispaania keele vestmik (v2ga kasulik asi siiani). Uuesti lennujaama suunda minema, p6ige Ylemiste keskusesse, natuke toitu kaasa (Saksas lennujaamas ju hakkab kohe rahast kahju), v2ike hyvastij2tt Ylemiste Photopointi kolleegidega ja tipa-tapa sealt siis lennujaama.Aega oli muidugi hea 3 tundi, natuke passimist, hyvastij2tt vanematega, natuke j2ndamist Falckaritega ja lennukis ma olingi. Oma reisikaaslast Margust (tol hetkel veel v6hiv66ras) kellega ma juba lennujaamas kokku pidin saama ma kuskilt ei leidnud, arvasin, et ta j2i lennust maha. Lennukis sattusin hoopis Janikaga juttu puhuma, lendas ta ka Berliini poole, et seal oma ylikooli l6pueksameid teha, sedamoodi l2ks lend muidugi lennates. Peale maandumist ilmus Margus ka ikkagi v2lja kuskilt, Janika l2ks rongile 2ra ja meie kaks j2ime lennujaama 66seks magama, kuigi magada suurt ei 6nnestunud, kyll oli pink k6va ja kyll askeldas keegi ringi, h2irivaid tegureid mustmiljon. Kulud kokku ca 600 eek (lennupilet Tallinn-berliin selle sees).
13.detsember
Aga hommik j6udis ikka k2tte, v2ike jalutusk2ik lennujaamast v2lja raudteejaama, natuke s66ki ja tagasi j2rgmisele lennule. lend venis kuna Margusega ei 6nnestunud kuidagi yhist jututeemat leida. Tema on ju ikkagi miski kutsekaharidusega pohhuiehitaja vasja, kelle reisiidee oli lihtsalt jooma minna. Igatahes Barcelona j6udis l6puks ikka kohale ja saime edukalt lennujaamast v2lja. Esimene asi mis ehmatas oli muidugi see, et kurjam kui kylm siin on, tol hetkel mitte rohkem kui 5 kraadi. Kaarti muidugi polnud, m2luj2rgi sai kiirtee suunas astuma hakatud, sai seda varem Google Earthist tsekatud igaks petteks. Aga m2lu ei petnud ja kuidagimoodi leidsime selle tee yles, ronisime aga kiirtee servale ja hakkasime h22letama 2 meest ja 2 suurt kotti ei ole just parim kombinatsioon, aga eale natukest h22letamist meid peale ikkagi v6eti ja viidi paarkymmend kilomeetrit eemale kiirtee22rsesse v2ikelinna rongijaama. Aga v+ta n2pust, seal ei k2i rong 3 korda p2evas nagu kallil kodumaal, vaid iga ca 10min tagant. Igavene uhke hulk ronge, ymberistumisi ja paari valesse kohta ja siis tagasi s6itmist olime pimeduse saabumiseks barcast ligi 400km kaugusel ja maksma l2ks see miski 2 eurot. 66seks j6udsime miskisse pisikesse kylakesse, kus meie rong liini l6petas, p2tsasime istandusest natuke apelsine, s6in paar neist 2ra ja hakkasime telgile kohta otsima, miskisuguse tyhja maja taha k6rvalisse kohta selle leidsime kah. Kella 19 paiku magama (siin on selleks ajaks pime) ja juba kell 20 2rkad kylmast v2risedes ja terve 66 on ees, t6otab paha-paha kylm tulla. Aga miski 21 paiku k2ib telgi ymber keegi h6igub "Hola, hola (tere-tere)", esialgu ignoreerime, l2heb 2ra ja varsti on j2lle tagasi ja holatamisega. Okei, pistan pea telgist v2lja, miskisugue noorem t6mmu olemisega mees, inglise keelt ei m6ista ja mitte me aru ei saa mida ta vatrab. Poeme telki tagasi ja ta l2heb 2ra, kuid on natuke hiljem j2lle tagasi kotit2ie toidukraamiga mida ta meile pakub. Vaikselt hakkame aru saama, et ta pyyab meid enda juurde 66bima kutsuda, tal kah elamine seal k6rval yhes mahaj2etud majas. L2hen tsekkan elamise yle, parem kui meie telk ja mis peamine, m2rksa soojem. Pakime oma elamise kokku ja poeme l2bi seinaaugu tema "majja". S2time end kolmekesi tema 2x2m tuppa madratsitele magama, aga enne seda saime aru, et ta on marokko immigrant nagu ta ise ytles. Okei, j22me magama. Ykshetk k2ib vali pauk ja seinaaugu ees olev uks lyyakse eest 2ra, kuna see on teises toas, siis me ei n2e kes sisse tuli, meie ja marokolane oleme hiirvaikselt, et 2kki l2biotsimine v6i midagi, aga ei, miski teine marokolane, tuleb kobib ka magama. Ja nii 2 korda veel. Kulud kokku ca 600eek.
14. detsember
Ja kui hommiku neljas marokolane samamoodi saabub kella poole 7 paiku ja me sinna toap6andale enam kuidagi 2ra ei mahu, siis pakime oma kola kokku ja l2heme jaama kella seitsmest rongi Valenciasse ootama. Paar tundi s6itu ja Valencia Nord jaam tervitab meid, v2ike 15min-me tuur jaamaymbruses ja j2rgmisele rongile. Kuni 6htuni v2lja rongidega j2ndamist ja hulka maad l6una pool tahame rongis osta piletit Lorcasse (tol hetkel ylej2rgmine jaam), piletitmyyja ajab miskit jama, et peame kohe maha minema ja natuke tagasi s6itma ja siis teise liiniga minema. Imelik, k2k m2rgid ju n2itavad, et Lorca on just sealpool, aga 66pimeduses ja kylmas t6stetakse meid La Hoya jaamas maha, j2rgmine rong l2heb tunni j2rast, jaamahoones sees 6pivad marokolased hispaania keelt (t2itsa klassiruum oli ootesaalis) kogu see kant haiseb jubedat moodi seasita j2rgi ja hirmus kylm on. Margus kukub oma liitrist viina soojajoogine k6rri kallama, mina ei taha. L6puks tuleb rong, saame sealt maha, k6mbime purulakkut2is Margusega linnast v2lja miski kynka otsa, telgi pystitamisel oli ta kyll kasutu, telk pysti ja magama. Miski 10 euri ainult kulus.

15. detsember
66sel keegi tylitamas ei k2inud, hommiku hakkame h22letama Granada poole, sealt linnast raudtee edasi ei l2he, suured m2ed tulevad ette (yldse on hispaania v2ga m2gine koht), h22leta ennast v6i lolliks aga keegi peale ei v6ta, k6mbime p2evases kuumuses teise peales6idu juurde, kuhu on maad hea 6-7km, varustust mida ma tassin on ca 15kg jagu (suur kott 12-13kg ja v2ike ca 2kg). Polnud just l6bus, h22letsime seal ka peaaegu lolliks minekuni, aga l6puks saime aut0 ja 50km edasi, t2iesti middle of nowhere kohas l2ksime maha (kiirtee hargnes seal). Granadasse veel 100km, suht k2hku autole ei edasi, vahepeal tehti meile l6una v2lja miskis maakoha kohvikus, t2itsa h2sti maitses toit. Saime Granadasse v2lja, suur linn k6rgel m2gede vahel, enam kui 1km merepinnast, p2ris jahe oli, tunni p2rast l2ks rong, miski 7 eur maksime 100km otsa eest mis v6ttis aega 2 tundi, h2sti aeglane ja kurviline m2gedevaheline liin oli. 66pimeduses Bobadilla harujaamas maha, tund ootamist j2lle ja Malagasse minev kiirrong oli ees, see 100km oleks miski 20euri maksma l2inud kui kontroll olek tulnud, 6nneks ei kohanud teda. Malagas rongist maha ja ranna poole. Miski rannakohviku taha telk pysti ja magama, aga policia kupatas meid sealt ysna kohe minema, sest see oli eramaa. Kobisime kilomeetrike m66da randa edasi pimedasse kohta liivahunnikute taha magama.

16. detsember
Pyhap2ev kui siin k6ik puhkavad ja ykski hispaanlaste peetav koht lahti pole.
Otsisime poodi, suurt ei leidnud, ainutl yhe pilusilmade peetud nurgapoe, kus k6ik oli 5 korda kallim kui Mercadonnas kus muidu k2isime muudel p2evadel. Toidunatuke k2es molutasime niisama m66da linna ringi, edasi polnud ju vajadust minna, olime Malaga oma sihtpunktiks seadnud, aga see p2ev oli miski 12 kraadi, pilves ja tibas vihma, polnud just see millest ma unistasin. Lonkisime veel ringi ja siis ronisime yhelinna k6rval oleva kynka otsa kus oli miski vana kindluse varemed, aga tulime uuesti poole kynka peale tagasi ja viskasime sinne lebole et 6htut oodata, kobisin seal juba kella viiest magama, et homme kindla plaanina Malagalae tagatulesid n2idata ja l2bi Marokko Kanaaridele j6uda, sest 2 kuud Malagas sooja oodata ma nyyd kyll ei tahtud, pealegi see linn mulle ei meeldinud, igatpidi vastumeelne, eriti see, et t2naval k2ies inimsita sisse ei astuks, seda on k6ik kohad t2is.

17. detsember
M2e otsast alla, tunnike internetis ja raudteejaama, miski 50km rongiga edasi yhte linnakesse, sealt Algecirase (k6ige l6unapoolsem punkt Hispaanias kust alevad l2hevad Marokosse tangerisse) poole j2i veel ca 100km. H22letasime j2lle kiirtee peales6idul hiiglama aja aga peale ei saanud, siis tegin ettepaneku eraldi h22letada, et margus ju nagunii ei saa Marokkosse tulla, sest tal pole passi kaasas ju. Okei, l2ksime lahku, tema poodi, mina j2in h22letama, sain otseloomulikult kohea peale kah, marguse v2ljan2gemine oli nagunii nii kaltsakas, et keegi teda peale v6tnud poleks, okei, pikk jutt mis k6ik tema juures mulle ei meeldinud. Aga natuke h22letamist ja k2imist ja olingi Algecirases, kuna selleks hetkeks oli juba 66 siis hakkasin telkimiseks kohta otsima, kaalusin k6ikv6imalikk kohti alates paadi alla pugemisest kuni yhe hiiglasliku torujupi sees magamiseni. Siis leidsin, et pillirootihnikusse l2heb rada, miski v2rav oli ka ees, l2ksin l2bi, vaikselt astusin edasi purupimedas, oli miski j2rgmine v2rav, piilusin selle vahelt l2bi nina peaaegu vastu v2ravat ja siis m2rkasin, et yhe suure koera nina on umbes t2pselt samal2hedal v2ravale kui minu oma, vot see ehmatas ja oleks see koer veel haugatanud v6i midagi oleks mul kyll midai s22rde kukkunud. P66rasin otsa ringi ja pugesin tihnikust v2lja. Astusin aga sadama poole kuhu oli hiiglama pikk maa, kokku k6ndisin tol 66l vast ca 20km. Sain sadamasse, ostsin 37 euri eest pileti (varem olin kuulnud et 10 euri maksa, seega oli see p2ris k6va p6ntsa rahakotile). 6htu viimane laev oli juba l2inud ja 6eldi, et olgu ma poole yhest check-inis, okei, kui varem ei l2he siis ei l2he, l2ksin checkini ootesaali ja keerasin pingile magama, paras laskekisa ja marokkolaste tuñised vaidlused k2isid ymberringi, aga varsti j2i vaikseks, hea, saan magada l6puks, siis tuli yks checkini t66tajatest 2ratama, et laev l2heb kohe, alles iis koitis, et mulle r22giti 66sel kella poole yhest mitte keskp2evasest. Okei, kraam kotti ja laevale. V2ljas6it v6ttis ikka miski 2 tundi veel aega ja lubatud tunnise yles6idu asemel l2ks kah miski hea tund. Aga alustame nyyd uut p2ev.

18. detsember
Kella kolme paiku 66sel sain Tangeris (Marokko) laevalt maha ja plaanisin kohe raudteejaama 2ra k6mpida et seal hommikut veeta, aga 200m sadamast eemal keerasin otsa ringi sest see 6ine kontingent paistis 22rmiselt kriminaalne. Ootasin hommiku kella 7ni kui valgeks l2ks, v6tsin takso ja s6itsin yhe euro eest raudteejaama. Piletit sai ainult dirhamite eest osta, mul neid polnud ja vahetuspunkti kah mitte, vahetasin yhe raudteejaama t66tajaga 40 euri dirhamiteks, ta ytles kah, et kustkaudu ma pean minema rongiga ja kust bussiga ja v2rki, seisin miski 200 inimesega piletij2rjekorras, sain pileti ja kobisin suht t2is rongile mis oli hea 15 vagunit pikk. S6itsin suht hullumiseni ehk 6 tundi, n2gin aknast kogu marokko h2da ja viletsust. Casablancas istusin ymber Merrakechi rongile ja s6itsin veel 3h l2bi kivik6rbe. Merrakechist algab kogu see 6udus pihta. V6tsin k2hku takso et bussijaama j6uda, selle eest v6eti 50 dirhami (ca 50 eek kurss on suht yks-yhele) paar kilomeetrit k6ige hullemat liiklust ever mille k2igus oleks v2hemalt 20 inimest surma pidanud saama. See "bussijaam" oli k6ige hullem koht ever, proovisin taksot v6tta Agadiri, aga selle eest taheti 1000 dir terve takso eest ja grandes taxis koha eest 300dir (grandes taxi kujutab endast s6iduatot kus ees juhi k6rvale pressitakse 2 inimes ja taha 5 inimest). Saatsin nad pikalt ja l2ksin bussijaama, see kujutab endast aiaga piiratud platsi kus on busse hulga rohkem kui seal liikuma mahuks, bussid on k6ik romud ja kui yldse sihtkoha silt on siis on see araabiakeelne (nagu paljud muud asjad seal maal). Bussi leiad sellega kui karjud ise sihtkoha nime v6i kuuled m6nda pileti-pimpi seda karjumas, nad otsivad sealt rahva hulgast inimesi ja korjab bussi t2is tasapisi. Ytles algul et 20min p2rast on v2ljas6it, tegelikult l2ks enam kui tund, pìlet 80 dir + 10 dir koti eest. Bussi istumise ja linnast v2ljaj6udmise vahele j2i miski poolteist tundi sest see buss tegi k6ikv6imalikke pohhuipeatusi, selleks, et m6ni viiest "bussijuhist-reisisaatjast" saaks kodus 6htus66ki s66mas k2ia v6i mis iganes p6hjusel. S6it ise v6ttis 4 tundi yliohtlikku m2giteedel kihutamist bussiga millel uks kinni ei l2inud ja sellep2rast tuul vihises l2bi bussi ja p6rgukylm oli. Buss pidi minema Agadiri aga l2ks hoopis naaberlinna kust pidi minema grandes taxiga Agadiri, 6 dir per k2rss. Agadiris seleta j2rgmisele taksojuhile, et sa tahad saada sadamasse, okei, 30dir j2lle vaesem ja sadamas. Ja siis selgub see et sealt sadamast ei k2i ykski reisilaev Kanaaridele. Perse oli selle koha hyyatus, et tulin ma nyyd t2iesti m6tetult siia 1500km l2bi Marokko. Teadmiseks, et kui kellegilt n6u kysida siis ainult vormis tegelastelt (politsei-piirivalve) v6i kohalikult t2naval, taksojuhid ja muud t2naval ligitikkujad tahavad ainult raha saada iga asja eest. Igatahes sain niipalju teada, et laevaga ei saa sealt kuidagi, aga l2hedal on lennujaam, kust k2ivad lennukid kanaaridele. Aga 66 oli k2es ja mitte kuskile seal kyll ennast magama s2ttida ei julgenud, leidsin 6nneks yhe treileripargi-k2mpingu, kus eurooplasi juba ees kah oli, valvealune koht, nii et sain rahulikult 66 2ra magada. Aga vastu hommikut tuli kohutav liivatorm, mis pidi mind koos telgiga sealt platsilt vaate et minema viima.

19. detsember
Pakkin oma elamise kokku, ajan natuke k+rvaltelkinud rootslasest mootorratturi-maailamr2nduriga juttu ja s2tin ennast lennujaama poole minekule, miski 25km kaugusel, mul on ainult 50 euri mida tahtsin s22sta lennupileti jaoks kuigi kartsin et sellest ei piisa ja 20 dirhami. V6tsin l6puks takso sest sellest liivatormis ma jala nyyd kyll kuidagi kohale ei j6ua. Yks takso viis mind grandes taxide platsile, andsin oma 20dir 2ra ja tahtsin edasi jala minna, aga yhel taksojuhil 6nnestus mind ikka taksosse vedada ja kohale viia, missest et ma seletasin, et mul yldse raha pole. Asi l6ppes sellega andsin s6idu eest oma telefoniniru ja taskunoa talle.
Sain lennujaama sisse siis oli igavene jant kuskuradi kohast saab sellele las palmase lennule pileti mis v2ljuvate lendude all on. Aga teeme nyyd lyhidalt sest netipunktis hakkab aeg otsa saama. Pileti hinnaks 6eldi ca 1500 dir, minul oli 500 dir. Probleem. Nii sitt koht et ei taha meenutadagi. Mitu meeleheitliku k6net koju, et raha saada, aga ykski pangaautomaat minu kaarti seal ei tunnistanud, myysin l6ppuks oma kaamera ja selle varustuse 1500dir eest maha, seega oli kokku 2000 dir ja k6ik h2sti, aga kui piletimyyja kohale j6udis n6udis ta hoopis 2600 dir, 6nneks oli ta hispaanlane ja haleda ja n6utu n2o abil lasi hinna 1900 dir peale, ytlesin, et mul rohkem pole (100 dir tahtsin varuks j2tta igaks juhuks), oleks ta kohalik olnud oleks tal pohh olnud ja kuskile ma poleks l2inud sealt, oleksin kuradi k2rvanud sinna. Aga lasi hinna 1900 dir peale, sain pileti aga enne lennukisse saamist otsustas Marokko piirivalve mind ikka pealaest jalatallani ja minu kogu kraami l2bi otsida, et ega mul hashishit pole, sest nende arust oli j6le veider, et ma olin alles eelmine p2ev riiki tulnud ja tahtsin kohe lahkuda. Puistasid mis nad puistasid aga midagi nad ei leidnud. Maha rahunema hakkasin alles siis kui lennukis juba istusin. Igatahes sain 6htul lennukist maha, s6itsin linna, sain automaadist raha k2tte ja leidsin koha rannas kus 66bida, k6ik l6ppes h2sti. Kuulmise-n2gemiseni. Kes kontakti otsib siis parim ja kindlam lahendus on meil: edgar.prass@gmail.com kuigi enamasti 6nnestub mul ikka msni ja orkutisse kah p22seda.

Põhjused, miks ma oma kallilt kodumaalt jalga lasen

Mõnda aega olen juba vihjanud, et lähen kuskile kaugele ära, reisikihk on kange sees. Praeguseks ajahetkeks on juba minekuhetk kindel ja 12. detsembri õhtul istun lennukile ja lahkun Berliini suunas, sest järgmine hommik puutuvad minu kulunud tallad juba Hispaaniamaa pinda. Kuna aga seal vast praegusel talvel just eriti soe pole liiguks kiiremas korras lõuna poole, ilmselt üle Gibraltari Marokkosse ja kui seal ei meeldi siis veel natuke üle mere Kanaaridele ja seal lihtsalt peab soe olema.Minekuks on põhjuseid palju-palju, aga loetleme siis mingis järjekorras. Esiteks on talv pikk, külm ja vastik-vastikult masendav aastaaeg, teiseks ei taha ma suurt tööl käia, samuti koolis mitte, sest ma ei tea mida ma õppida tahan, kolmandaks on hirmus reisikihk sees, mis vägisi sunnib minema maailma avastama.Seega on kõige õigem aeg kõik sidemed mõneks ajaks lähedastega lahti rebida ja täiesti planeerimatult suur kott seljas kaduda silmapiiri taha. Enne veel üks kiire PÖFF, kus ma praegugi Ateena keskuse fuajees pileteid müün ja infot jagan, siis kaks päeva korterist välja kolimiseks ja asjade pakkimiseks, ning läinud ma olengi.