Mõningad toored plaanid lähitulevikuks

Lood siis siin maal sedapsi, et kevad on uksele kopsimas. Veel mõni nädalake ja mättal tärkab esimene roheline elu, paari kuu pärast (mis möödub üllatava kiirusega) on juba suur kevad käes ja reisiilma kui palju.
Eelmist postitust ajendas mind kirjutama Marco, kes on üks äraütlemata vahva tegelane ja sõitis natuke enne seda aega Tartust läbi suunaga Nordkapi poole jõudmaks Vietnami (ei kõla just loogilisena jah), aga miks minna otse kui saab ringiga, tema puhul siis väga pika ringiga. Ja sõitmise all mõtlen ma siinkohal jalgratast, kogu oma koli ja kraami vedas ta muidugi kaasa rattal. Mina kui suur rattasõber sain muidugi kohe sellest innustust ja küpses plaan vändata Gruusiasse, seda siis läbi Türgi sest suur idanaaber on Gruusiaga nii heas konfliktis, et nendevahelist piiri ei ületa miskit muud kui kuulid. See sai esialgu planeeritud algama aprilli lõpus/mai alguses ja sinnajõudmine koos sealolekuga kestma 4 kuud kui tagasi lennata või 6 kuud kui tagasi kah vändata.
Eniveis sattusin nüüd hiljuti pakkumise otsa, et sõita velotaksoga Roomast Tallinna. Nimelt on tarvis kümmekond uut moodsat Velotaksot Tallinna turiste teenima toimetada aga selle asemel, et neid rekkale laadida võiks ju nendega hoopis siis sõita. Selline suure grupiga tulek oleks, ca 15-20 inimest ja saatebuss kah kaasas, sponsorid pidada osa kulusid kah katma. Aga selle algusaeg läheb kah sinnasamma aprilli lõppu või mai algusesse ja arvutuslik kestvus on 4-6 nädalat.
Ehk siis probleem selles, et need kaks asja kattuvad ja kattuvad veel ka Roheliste rattaretkega kuhu mulle meeldiks jõuda. Eniveis, aeg näitab mis saab, senikaua nühin tööl käia kuigi see töö on enam kui ebakindel, liigagi sageli lastakse inimesi lahti päevapealt. Aga eks näis, võimalik on ka selline variant, et kuni selle Rooma-Tallinn retkeni käin tööl ja peale seda olen suve Eestis ja sügisest läheks kuskile (miks mitte Gruusiasse) vabatahtlikuks, tööjõu turu seis on ju nii kehva, et kui praegusest tööst ilma jääda siis uut on praktiliselt võimatu saada. Igatahes elu näitab mis saab ja senikaua elame üks päev korraga.