Asjad lähevad jälle hästi :)

Lasin tubli kolmepäevase pausi nüüd sisse, sest midagi suurt kirjutada polnud, nüüd aga juba on.
Tol päeval kui jutu lõpetasin tegelesin tööotsimisega, ei leidnud, samuti mitte ka järgmisel päeval. Pole parasjagu turismihooaeg, pole tarvis töökäsi kuskil. Aga leidsin hoopis ühe abivalmis Maarika kontakti, kes elab küll Tenerifel, kuid on valmis aitama töö ja elukoha leidmisel ja senikaua enda juures elupaika pakub. Jätsin kaisaga hüvasti ja hääletasin juba sama päev Las Palmasesse tagasi. Sättisin sammud sadamasse plaaniga veel samal õhtul üle mere saada, aga hiljaks jäin, viimane laev oli juba läinud, vantsisin oma hiiglaraske koti, haigete õlgade ja haigete jalgadega hiiglasuures sadamas edasi-tagasi lootuses sotti saada, et mis laevad kust ja kuna väljuvad. Niipalju sain selgust pikapeale, et hommiku kell 8 ja pealelõuna kell 16 väljuvad kaks praami. Okei, pime juba käes sättisin sammud telkimiskoha otsimiseks ranna poole, et siis hommiku kella kaheksasele praamile minna. Pika otsimise peale leidsin koha kah, oli teine selline ekstreemne, et selle pooleteisemeetrise müüris, mille kõrval ma telkisin, teise külje vastu peksis ookeanilaine ja tugevam laine oli siis viskas sahmaka üle kah, aga noh, muud kohta absokuutselt polnud, siin linnades, mis mägede vahel asuvad on iga viimne kui ruutmeeter millegagi kaetud. Kuna mul aga kella polnud, et õigel ajal ärgata siis panustasin, et vastu hommikut hakkab miski aeg külm ja ärkan just päikesetõusu aegu. Nii ma seal pikutasin-magasin, aegajalt tsekates, ega päike juba tõuse. Üks moment kui jälle uinunud olin visati mulle see va kurivaim pauguti (siin ka lapsed mängivad nendega jõulu-uusaaasta aegu) telgikatusele, mis seal siis plahvatas ja miski 5 cm lõbimõõduga augu sinna põletas, damn, seda sinna küll tarvis polnud. Aga jah, juhtus ikka nii, et päikesetõusu magasin maha ja kui päris valge sjuba ärkasin, välgukiirusel elamise kokku pakkisin, sadama poole punumapistes esimese kohaliku käest kella küsisin oli see va kurjam juba 7:58 ja sadamani hea 3km minna. Persse kah, polnud enam jooksmiseks mõtet, vantsisin sinna kohale ja viskasin lebole miski puitaluse peale, et 7 tunni pärast väljuvat laeva oodata. Jalad olid nii villi ja villid katkikäidud, et miski liikumine ei tulnud kõneallagi. Võtsin päikest ja ootasin ja ootasin ja ootasin. Ja kui ootamine otsa sai siis ronisin laeva ja ootasin seal veel 2 ja pool tundi, et laev Tenerifele Santa Cruzi jõuaks. Kohale see lõpuks jõudis, otsisin taksofoni ja helistasin viimsete eurode eest Maarikale, natuke arutamist ja sammusin kokkusaamispunkti Corte Inglesi kaubamaja poole, veel väheke ootamist ja üks Maarika sõber itaallane võttis auto peale ja vedas põrgulikult kiiresti saare teise otsa Adejesse, siin on ka vesi sinine ja liiv kuum.

Seal sain Maarikaga kokku, läksime tema koju, tal seal kaks toredat last ja muidu kena elamine, olen siin nüüd vast niikaua kuni töö ja oma kodu saan. Täna tegime väikese turismireisi kah,sõitsime mägedesse, Teide jalamile, seal isegi natuke lumeriismeid ja muidu tore, viimati purskas see vulkaan 1909 ja kogu see kant näeb tõeline fantaasiamaastik välja. Statistika on tore, keskmiselt purskab see vulkaan kord 100 aasta tagant. Ja viimasest korrast on möödas 98 aastat, ning alates aastast 2003 on seismiline aktiivsus tõusnud.

Õhtul tuleb veel jõulusööma ja värki. Kuulmiseni siis.