Long time no see (ehk hakkaks siia jälle kirjutama)

Kõik juhtub siis kui juhtuma peab. Ja kui pikemat aega siin vaikus valitses siis ju pidigi. Nüüd on igatahes kevad (vähemasti siin) ja algus uus, et siin ka jälle midagi kuulutada. Aeg lendab, pool aastat läinud nagu naksti, kui kuid üle ei loeks ei usuks isegi. Mis selle ajaga siis ka toimunud on? Elu on siin paika loksunud, pole enam "külaline", nüüd ma juba "elan" siin. Linn ja elu on selgemast selgemad ning mõtted ja teod pääsevad igapäeva söö-maga-õpi tsüklist kaugemale. Tutvusringkond on olemas ja tegevusetuse üle kurta ei saa. Kuigi varsti vast saab ajapuuduse üle nurisema hakata. Tarvis jälle tööinimeseks hakata, ega karta oligi, et selle ühe semestri stipendiumiga kahte semestrit nii naljalt läbi ei vea, viimased paarsada eurot on pangakontol. Kui nurisemine juba jutuks tuli siis seda oskavad ungarlased paremini kui eestlased, tegemist on täiesti patoloogiliste nurisejatega, aga mulle nad sellegi poolest meeldivad. Töö leidmine siin muidugi nii lihtne pole, töötuid neil endalgi piisavalt ja minusugune ei oska isegi kohalikku keelt korralikul tasemel. Aga vähemasti progress selle keele õppimisega toimub, lihtsamad igapäevased tekstid on loetavad ja suuliselt/kirjalikult suudan ka end enam-vähem väljendada. Vaatab, mis edaspidi saab, siin on päris hea, Eestisse tagasi enne suve ei kibele.
Elu on ilus siin :)