Läksin sooja kohta

Hispaanias rändamine, sekeldused Marokos, Kanaarilebo, squattimine Barcelonas, tööl Sitsiilias, seiklemas Ida-Euroopas, elamas-õppimas Ungaris, mis järgmiseks?

Minu foto
Nimi:
Asukoht: Budapest

esmaspäev, 28. jaanuar 2008

Los Abrigosse k2isin siis eile 2ra jah, ilm keeras kenaks ja viskasin pingile pikali, n2ksisin kypsiseid, tegin sudokusid, tunnid lendasid, magasin j2lle rannas nagu ikka.
Selle asemel et hommikul peale 2rkamist kohe liikvele minna lebotasin edasi, s6in ja tegin sudokusid, l6puks kui p2ike juba k6rgel oli siis l2ksin liikvele, 3km tipatapa ja Tejita rannas, m6nus suur heleda liivaga rand, seal paar tundichilli ja siia netti, Mari-Liis j6uab kah homme siia, supermoos.

pühapäev, 27. jaanuar 2008

T2nane, homne ja ylehomme ongi kohal

Et siis eile l6unapaiku s2ttisin end siis teele lennujaama poole m66da v2iksemaid teid, valisin antuke m2gisema marsuudi et algul yles ja siis enne lennujssms j2lle alla,no m6ne kilomeetri l2ksin ylesse 2ra aga siis l2ks tuul nii ylem6istuse tugevaks et pidi vaat et lendu viima, p66rasin otsa ringi ja tulin alla Los Cristianosesse tagasi, p2eva kilometraaz, ca 15km, linnulennult edenemist ca 7km.
Magasin 66 seal Los Cristianose rannas 2ra, hommikul siis kott kokku ja uus marssuut lennujaama poole minekuks, sedakorda rohkem rannikut pidi. Los Cristianosest yhe kynka otsa kust oli linnale hea vaade, n2itasin linnale m6tte n2ppu, sest mulle see kommerts ja palju lodevat briti pekki ei meeldi. Sealt siis l2bi mahaj2etud isatnduste lennujaama poole, maanduma tulevad lennukid koguaeg 6iget suunda n2itamas. Hoidsin aga silmad lahti istanduste osas millel aeda ymber polnud, aga suut sealt midagi n2psata poleks olnud nagunii. Praeguseks j6usin siis sellisse v2ikesesse kohta, nagu El Fraille, kus pyhap2evasel p2eval isegi yks netipunkt lahti on ja hind imeodav, 1 tund-1 euro, kohalike linn :D Muidu p2eva sihtpunktiks seadsin Playa de las Galletase, see aga on siit napp kilomeeter ja kell alles 11:41 siis teen rannas v2ike l6unan2ksi ja j2tkan Los Abrigose suunas, ka v2ike kohalike kyla. Poolakad on ka siit miski 12km ja lenavad t2na 6htu minema, v6ibolla l2hen p6ikan lennujaamast l2bi ja n2en neid veel t2na. Ilm on ka veidi parem kui eile, endiselt pilves aga mitte nii tuuline.

laupäev, 26. jaanuar 2008

Nyyd r22gime.

Nyyd kui pikemalt kirjuatda tahan sattusin eriti porno klaviatuuriga arvuti taha muidugi.
Aga La Lagunas sai m6ned p2evad oldud, tagantj2rgi enam ei m2leta kui mitu aga yksp2ev otsustasin minna Anaga m2gedesse ukerdama, infopuntist v2ike kaart, bussiga m2e otsa Cruz del Carmenisse ja sealt siis 10,4km pikkust rada pidi alla Punta del Hidalgo poole, hull rada oli, kaljuservadel ja igalpool k2is, sinna peab veel minema, aga ilma kotita, see pidi mind seal ronides 2ra tapma ja h2id jalan6usid on ka vaja, pl2tad pole 6iged asjad kividel ukerdamiseks. V2sitas suht hullemat moodi sedamoodi 2ra ja selle asemel et peale raja l6ppu kuskile 66seks j22da j2in hoopis miski kaljuserva alla, magasin 66 2ra ja j2rgmine hommik k2isin l6puni v2lja. Sealt Punta del Hidalgost oleks yks teine rada uuesti m2kke kah l2inud, aga mitte polnud tahtmist olnud uuesti sinna kilomeetri k2rgusele tagasi ronida kust just alla tuldud sai. Ehk siis bussile ja La Lagunasse, natuke infiotsimist ja uuesti bussiga m2kke aga sedakorda natuke kaugemale. Buss s6itis selle l6igu kah l2bi kus ma m6ni n2dal tagasi vihmas ja tuules jala k2isin, buss l2bis sellest ainult poole v6i alla selle ja juba see oli bussisgi sigapikk maa s6ita ja ma k2isin veel hulka rohkem jala 2ra. Segane noh :D Igatahes seal siis maha ja teist rada pidi alla Taganana poole, pikkust oli ainult 3,2km, aga kuna jalalihased valutasid oli p2ris piinarikas, eks kujutage ette kui r2me on hiiglasliku koti ja haigete jalalihastega minna alla m66da teed mis laskub 3 km kohta alla terve kilomeetri, ehk siis koguaeg v2gisi pidurdad oma hoogu, et kurve v6tta, see tee on ju paras uss mis tuleb alla peaaegu m66da pystloodis m2eseina, veel segasem v2rk. Igatahes sain l6puks alla, noppisin natuke mandarine ja h22letasin La Lagunasse tagasi, magasin 66 2ra ja j2rgmine hommik uuesti siia l6unasse, La Caletasse j2lle, proovisin sedakorda rannas telgiga olemist mitte koopas magamist, tuul selline et pidi tegi 2ra viima, aga hommik j6udis l6puks ikka k2tte, l2ksin aga koopasse, j2tsin k6ikv6imaliku yleliigse (kaasaarvatud telgi) sinna maha ja s2ttisin ennast nyyd siia Las Americase poole et interneti tulla natukeseks (siin ma olen), Mercadonas k2ia ja paari-kolme p2eva toit hankida ja siis tasapisi jalgsi l2bi kylakeste lennujaama poole liikuma hakata, kuna kott on nii imekerge ei tohiks see raskusi valmistada. Et siis kolme p2evaga lennujaama j6uda ja seal siis Mari-Liis vastu v6tta. Kuulmiseni.

reede, 25. jaanuar 2008

Natuke on toimunud aga ei r22gi.

Kytan nyyd kohe l6unasse 2ra ja pajatan vahepealsetest tegemistest hiljem, juba 29ndal on Mari-Liis siin ja 6ndal tuleb Mall kah lyhikeseks ajaks siia :) Adios amigos.

teisipäev, 22. jaanuar 2008

Aarghh, hulluks ajab :D Heas m6ttes muidugi.

Niipea kui ma niisama easjyet lehte sirvisin ja tegin t2helepaneku, et Madrid-Bukarest lend maksab ainult 25 euri tekkis p66rane tahtmine seda kanti vallutama minna, ehk siis Rumeenia, Bulgaaria, Makedoonia, Albaania, Montenegro, Bosnia-Hertsegovina, Horvaatia, Ungari ja Ukraina. Selline hirmus must-go kinnisidee vemmeldab peas.

laupäev, 19. jaanuar 2008

Pajatan natuke tulevikuplaanidest kah.

Panen siis miskisuguse l2hituleviku ajakava paika:
1. veeb kuni 10-15. veeb Tenerifel
peale seda miski m6neks p2evaks kuni n2dalaks La Gomerale
siis tagasi Tenerifele
ja v6ibolla veel m6nele v2iksemale saarele

Aga nii orienteeruvalt m2rtsi alguses-keskpaigas lahkuks Kanaaridelt ja lendaks mandri-Hispaaniasse, k2iks 2kki Portugalis korraks 2ra ja liikus Andaluusias ringi. Aga nyyd j6uame terve selle loo pointi juurde kah, et l2heks hipikylasse m6neks ajaks elama, asub teine sealsamas Andaluusias m2gedes. Panen siis nyyd igavese portsu internetist p2rinevaid tekste kah, 2kki kellegile kulub 2ra.

Esime tekst mis mulle ette j2i, ytlen kohe 2ra, et Remedio on selle koha varjunimi, sellep2rast on teistes tekstides teine nimi.
I trekked up the stony path beside the tumbling river and the almond trees in flower accompanied me to either side. I reached the carpark where there were stationed trucks of mainly English and German origin to judge by the number plates. Some were covered in paintings of esoteric Indian symbols and were clearly in good shape as mobile homes. Others looked as though they’d come to their final resting place.

I walked on through a forest of eucalyptus trees and passed the occasional teepee with the sounds of a guitar being plucked inside. Nobody of whom i asked directions understood Spanish and it seemed strange to hear so much English being spoken here in Andalucia, deep in Southern Spain.

This was Remedio, an alternative community living on public land in teepees, tents and treehouses. There are no leaders and anyone may come and go as they choose. There’s a central meeting place where meals are cooked twice a day by whoever feels like doing it. A collection is made every market day to pay for the food.

There’s no rules as such but alcohol is not tolerated and a general hippy ethos prevails. This means that people try to work things out peacefully and people share and share alike. The only violence comes in the psychic barrage of the bhajans (India holy songs) sung around the fire each night. It’s a tolerant space and many people walk around naked without thinking the least about it.

Before every meal everyone joins hands and chants Om for a minute before crying ‘Thanks for the food!’ and sitting down to eat. This ceremony made me wince at first but now it’s hard to start eating without saying something first in gratitude.

As much as Remedio represents a return to a spiritual life for many, living close to ‘Mother Earth’, it’s also a return to a life of DIY. Do-It-Yourself culture. Most people who live long-term in the valley have constructed their homes for themselves and tend gardens that supply most of their ganja supply.

The latter have to be carefully obscured as around harvest time in September the police come prowling by day in the hope of busting a hippy. At night gypsies sneak into the valley in the hope of robbing a profitable patch. Everywhere you walk in Remedio there are networks of buried pipes that feed a beloved ganja garden in some shady grove.

Some of the wealthier hippies have solar panels but most are happy enough with candlelight. A friend of mine once told me the reaction of her mother who came to visit her in her teepee.

“She kept looking around for a TV or electric socket! She almost cried when she discovered that what I called the refrigerator was just a plastic box keeping cool in the river. And after she helped me carry drinking water back from the spring, she asked me: ‘How can you live such a hard life?’

And she was about to fly back to Germany to work 40 hours a week, commute to work every day and fight her way through traffic every where she went. “

Remedio seemed like the kind of place that travelers go when they’re tired of the road. Here it was possible for me to hang out in the dome of my friend, live cheaply with like-minded people and listen to the voices of the river and the wind in the tree tops. It was never hard to find musicians ready to jam and we passed away many days jamming and baking pizza in a stone oven.

It’s also an incredibly fertile place. Most of Andalucia is short of water but Remedio possesses a river that gives life to trees of almonds and figs, lemons and mulberries, grape vines and cherries. And perhaps it’s the influence of abundance that accounts for the 52 births that have taken place since the foundation of the community 15 years ago.

The idea of delivering a baby in the hands of strangers in a gleaming white hospital ward is an anathema to most people here. Instead they choose a familiar and comfortable environment, aided by a trusted midwife, herbs and massage in the miracle of child birth. In the case of complications, the nearest hospital is an hour’s drive away on a windy mountain road.

Consequently, there are many families living in Remedio and their kids run al around the valley. Whilst most children of five years are still learning to tie their shoelaces, these kids can already build a fire, knead dough for chapattis and tend a garden. And it’s these kids who actually keep the school in a nearby village going; Spanish villages have experienced such a population drain that the children of Remedio comprise half the students.

But whilst this has bettered relations with this particular village, the general estimation of Remedio in the area could not be lower. This area of Spain is already awash with English and Germans come to the sun to live cheaply and drink beer. And in some way the people of Remedio are associated with them. Perhaps they also inherit some of the traditional hostility held again the Gypsies. Traditionally a persecuted minority here. It doesn’t help that most of the hippies go into town barefoot and wear colorful clothes. The locals call them ‘Los Sucios’ (‘the dirty people’).

There’s also a long-standing dispute about the water. The farmers from the village below come up every year to chop down the water-greedy eucalyptus trees and also to pull out people’s water pipes form the river. Of course although everyone draws their drinking water from the spring, they still need running water to wash dishes and clothes. So they just plug the pipes back in again.

The problem is the Remedio is still not an officially settlement. Technically, everyone is living there without permission. Hey are in fact in the process of trying to buy the land but whilst people struggle to buy their groceries and supplies each week, it seems an unlikely prospect. And yet magic happens. This is the philosophy/attitude of Remedio and no has any doubt that their money will materialize from somewhere if they simply ask the universe to provide what they need.

And they may be right. I heard a few days ago that an anonymous visitor contributed several thousand dollars to secure the deposit and negotiations are now proceeding.

The founders of Remedio, an English couple in their fifties, have already left their birth child to its fate. But I doubt even they could have imagined such a success for the settlement they initiated on their own, wandering into the valley in the late 80’s.

And if there’s anything I learnt at Remedio it’s the value of a dream. And making it real.

Allikas: http://www.roadjunky.com/article/900/spain-travel-hippie-village

Teksti nagu ratsahobusel sitta aga asukohats mitte puuksugi :D
Otsisin ennast lolliks, et kus see Remedio asub, aga sellist kohta ei eksisteerigi.

Yeah, you can just show up and camp. In the article i called it Remedio to protect it a little but it actually goes by the name Beneficio and is near the village of Orgiva. You can fly to Malaga and then catch a bus up to Granada - also a nice town - and then it's two hours on the bus to orgiva. Then you head up the hill a couple of miles by hitching or walking - if in doubt ask any hippy in sight!

http://www.roadjunky.com/forums/showthread.php?tid=19&pid=1293#pid1293

Nii asukoht ja p2ris nimi kah olemas.
Ja nyyd siis p6hitekst kah.


THE Alpujarras is the name given to that part of the Sierra Nevada mountain range that runs down to the sea between Granada and Motril, and it has always attracted those with a different outlook on life. It was here British writer Gerald Brenan settled in the 1920s, and the outward appearance of many of the tiny villages in this region has changed little since then. The Alpujarras has largely escaped the urban blight of much of the rest of Andalucía, making it an attractive place for hippies and hermits, religious communities and alternative life-style groups of every colour and creed. But one group that lives in one of the region’s beautiful mountain valleys, the Valley of Beneficio, seeks nothing more from life than tranquillity and self-sufficiency. For the past 18 years, hundreds of people of all nationalities have spent time in this village of tents.

The Valley of Beneficio appears on no map, and there are no road signs showing its whereabouts. It has no electricity supply, and nobody owns anything there. It does not have an Internet site, and to get to it, one has to know where it is. It is hardly surprising, therefore, that rumours about the valley abound, especially in the nearby villages where the residents of the valley do their shopping and sell the craftwork they make. One of these rumours is that the ‘hippies’ wear no clothes and have a vigilante on guard to warn, by means of an animal horn, of unwelcome visitors and to prepare the stones to throw at them if they come too close. The reality is, of course, quite different.

One reaches the valley by a dirt road between órgiva and Cáñar. The sound of running water accompanies the visitor, and here one might find Amla and her young daughter Rimu, playing with a puppy. Amla is a secondary school teacher from New Zealand, “where we live in a commune like this too,” she says.

She found out about the valley from friends, and loves it here. “The children have fun fishing and playing with the animals. They collect water from the stream and learn to play music,” Amla tells us beneath a large hand-painted sign that warns of the dangers of forest fire. “The environment is our future, and it is necessary to teach our children how to care for it,” she adds. She is spending the summer here until the school term starts again in her own country. We move on, and see another sign telling us that the the Valley of Beneficio has everything we need, and that learning about oneself is the best way to get the most out of our voyage through life.

Eating together

Walking along this pathway, we come to a clearing where we see the first tents. Some are occupied only during the summer months, but the permanent population of the valley, which its residents refer to as Beneficio, is made up of approximately 200 people. María is one of them. She is German, and arrived here three years ago with her daughter Lea, who is nine years old. “This is the meeting point,” she tells us, showing us a kind of open-air room made up of carpets on the ground and a roof.

“We meet twice a day to eat together,” she says, “and here we decide what we are going to eat.” She points to the only place in the valley where fires are permitted, which is a small fireplace made of stones. “The commune was founded 18 years ago, when the founders bought the land, and now we need to buy more land, because we are growing all the time,” she tells us. Summertime is the quietest time of the year in the valley, with most people coming in the springtime and autumn.

No houses

There are few houses in Beneficio, where most people live in tepees that they make themselves. “I brought the ten-metre poles and the canvas from France to make mine,” says María. It opens at the top in the heat of the summer and closes again in the wintertime.

Everybody works in the commune, some making pieces of craftwork to sell and others looking after the fruit and vegetable gardens or playing music. Marco, one of the most veteran residents of the valley, is also leader of a reggae band that performs frequently in the area.

Almost all play some musical instrument. “This is the song of Beneficio,” says five-year-old Simon, picking up a guitar and playing it with ease. Simon is one of the many children in the valley, and like the others, he has learned the values of the community: peace, love and respect for the environment. Most of the children attend the local school in Tablones.

Money means little in this place. There is not much to buy, and everything on sale is cheap. “We have what we call the ‘magic box,’ where each person puts whatever he or she can to help support the community,” says María.

There is, of course, no class structure here, and everybody dresses in more or less the same way. Most of the men wear beards and long hair, and all are tanned and slim. The frugal, almost vegetarian diet ensures that nobody has a weight problem, and it is difficult to determine age or nationality by appearance alone. Almost all speak Spanish and English, and many speak German as well. There are no waste-paper bins in the village, but there is no rubbish to be seen either.

A sense of liberty

Isolation from the outside world is not total. A newspaper cutting pinned to a notice-board tells of a fire in Motril. Other notices tell of forthcoming full moon festivals and harvest festivals, in which all the residents of Beneficio take part. “This place is very much alive, with things happening all the time,” says Francisco, who arrived from Valencia to spend a few months here.

Life is normally harmonious in the valley, although some residents have been asked to leave in the past, due to their breaking the very simple rules of the commune. “It is not that easy to live like this. It’s like living face-to-face with a mirror,” says Francisco. Free time is spent making yoga or coffee, because there is no television in the valley. Francisco tells us that drugs are not consumed in Beneficio, although this would not be considered an important issue.

Most of those who live in the valley point to the magnificent surroundings as one of the principal reasons for being there. Others mention liberty, although liberty here is subject to the common will. It does not suit everybody. Liam, who arrived from England to spend a few months here, now lives in El Morreón, which has also been taken over by the ‘hippies.’

Far from civilisation

El Morreón is another village in the Alpujarras in which dozens of foreigners live, and which is also reached by a narrow dirt road. Many have bought ruined houses there to restore, and they also like to live an alternative life-style. “In Beneficio everything is done as a community, but here we all live in our own houses,” says Liam, “although we all get together for birthday parties and other events.” Doing everything together, he adds, sometimes leads to problems.

Liam came to Andalucía because it was impossible for him to buy a house in England, he tells us. All the others in the village say they are happy with their life-style, and the best part of it, Liam adds, is the sunshine. “It makes everything easier, not like in Northern Europe,” he says. With his dreadlocks and casual clothes, he is just one of many hippies in the Alpujarras. “Although most people still look strangely at us,” he smiles.

The foreign residents of Beneficio, El Morreón and Los Cigarrones are different, but a few hours in these places makes it clear why they wish to keep the secret to themselves.

http://www.surinenglish.com/noticias.php?Noticia=9055

Vot sedapsi, luges keegi k6ik l2bi kah?

L6ppudel6puks tegin ikka rannast minekut :D

Rand oli tore aga muutus ikka l6puks tyytuks, kaks korda olin juba koti kokku pakkinud ja minema l2inud kuid m6lemad korrad sama p2eva 6htul juba seal tagasi olnud. Kolmanda korraga sain siis minema :D Kott kokku ja eile 6htul j6udsin siis tagasi p6hjaotsa La Lagunasse, saar on ikka pisipisi, siuh ja s2uh saab yhest otsast teise. Aga nyyd olen siin tagasi siin Ana juures kus ma juba varem korra olnud olen m6ned p2evad, ehk siis seesama koht kus ma enne sinna randa minekut olin. Eile sai natuke pidu kah pandud, pea t2na tiba haige ja muud sellised tavalised peoj2rgsed asjad. Ja juustega peab midagi ette v6tma, kuna dussiv6imalust on harva siis l2hevad metsikult sassi, sellised parajad poolrastad on :D Ujumine v2heke aitab aga mitte eriti, seega rastad oleks praktiline otsus. Ja 8 p2eva veel.

reede, 18. jaanuar 2008

You have clock, I have time.

Yksp2ev otsustasin rannast minema minna, vantsisin hea 5km ylesm2kke kiirteeni, h22letasin 10min, tydinesin 2ra ja jalutasin randa tagasi. Rannaelu on ikka liiga hea, aga mis ma nyyd veel kuulsin, et Sirli on ka nyyd Lanzarotel kohal, 6pib oma uut t66d tegema ja k6ik on v2ga super, v6ib-olla 6nnestub tal siia Tenerifele yle tulla, neid pidada seal k6ikjale laiali jaotatama. Kuna see Las Americas on selle saare ainuke suur kuurort siis Tenerifele saamine t2hendabki siia saamist :) Ja rannas on meil juba viimased kolm 6htut p2tris tore olnud, l6ke ja hulka inimesi eri euroopa otstest, yks 6htu oli kokku kuuets eri riigist. Aga eks peesitame veel seni kuni keegi oma kodumaistest tuttavatest siia j6uab, et siis liikvele minna kuskile, eesti keelt tahaks kyll juba r22kida kellegagi n2ost n2kku kah mitte ainult arvuti vahendusel.

teisipäev, 15. jaanuar 2008

Mitte siis n2dal vaid kaks oodata. Blah noh.

Aga noh, Mari-Liis siis ei tulegi 22 vaid 29, eip saa enne tulema kylmast Eestist, brr, puhtalt m6te Eestist tekitab kylmajudinaid. Aga see teeb siis t2pselt 2 n2dalat veel. Aga juhuslikult sattusin kokku kahe poolakaga, kes sel ajal kui mina Ana juures couchsurfisin tahtsid ka seal olla, aga ei saanud, nyyd v66rustan mina neid oma koopas :D Eks n2is, vast 6nnestub nendega miskit aega sisustada, kaks n2dalat seal kyll tyhja magama ei hakka.
Ja Mall on ka Barcelonas kohal, vast j6uab sinna kah kui siit saartelt p2kad teeme kunagi. Ja Evar kallis ei suuda siiani omale pileteid hankida ja siia siiberdada ennast :)

esmaspäev, 14. jaanuar 2008

Magan, s66n ja p2evitan tsykkel.

Pikk paus j2lle sees, elangi seal hipikoopas, aga yksi, sest mitte kedagi teist seal elamas pole, jama on. V2hemasti p2ike paistab, toitu j2tkub ja Mari on ka juba n2dala p2rast siin, siis hakkab vast looma, niikaua p2evitan ja magan edasi, suht m6nus on.

teisipäev, 8. jaanuar 2008

Well, ajad siin saare otsas on ymber saamas ja aeg teise saare otsa tagasi minna

Igast v2rki sai siin tehtud, peamiselt lihtsalt puhatud, aga nyyd l2hen sinna sooja otsa tagasi. Sain infot, et seal on hipirand, kus hipid siiani koobastes elavad. Sellest kohast olen napi m6nesaja meetri kauguselt m66da k2inud teadmata, et see seal on. Aga jah, homme hommik kott kokku ja teele. J2lle. Siiberdab seal kuni midagi paremat p2he tuleb v6i selle Lanzarote-t66 kohta infot saan.

pühapäev, 6. jaanuar 2008

H2id uudiseid j2lle

Eilsest ei maksa suurt r22kida, molutamine oli, m6tlesin m6nd maja squattida aga k6ik olid nii h2sti kinni v6i peldikud et midagi v2lja ei kukkunud. 6htupoole maandusin j2lle korra netti, et v2heke juttu ajada, saan Lanzarotele entertainerina t66le (turistide l6bustaja), hiljemalt alustaks 18. veeb, aga kui avaneb varem v6imalus siis saab varem kah, aga 125 euri esimese n2dala raha l2heb seal vaja plus transport sinna, ehk kokku ca 200 euri. V2iksed kirjad-v2rgid ja samal 6htul olid Taavi ja Jaan juba 6llerahad teele pannud, 20 euri v22rtuses. Aga magamaminek, ehk otsime koht kuhu telkida, leidisn miski pargi moodi kynka otsas, k6ik kena ja puha. Ainult seda tundus, et 2kki on see koht miski selline kus valve on, sest mingit lahtist v2ravat seal polnud, ronisin lihtsalt yhest n6lvast yles sinna. Aga m6ni aeg oli 2ra magatud kukkusid miskid koerad telgi ees haukuma, arvasin, et valvekoerad ja varsti on valvur ka kohal, aga ei kedagi, koerad l2ksid kah 2ra ja nii kolm korda veel, kuna ma nied ei n2inud siis h22le j2rgi olid suured ja kurjad. Aga hommik j6udis k2tte ja pakkisin telgis sees asju kokku, j2lle koerad platsis, ootasin, l2ksid 2ra, ronisin v2lja, natuke telki juba koos, kuulen enid tulemas jooksuga, k2hku yks kokkulapitud telgi tugikaar yhte ja kivi teise k2tte juhuks kui koerad ryndama peaks, aga tuli v2lja, et s6bralikud pitsud olid, haugatasid paar korda ja lippasid j2lle edasi. Pakkisin asjad kokku 2ra ja l2ksin minema, sealtsamast n6lvast alla minnes 6nnestus muidugi libiseda ja valgete tekasade peal m66da murust n6lva priikyyt saada, kann roheline muidugi. Pesin purskaevus jalad puhtaks, s6in k6htu midagi, l6ikasin kyysi jms. Siis l2ksin bussijaama inva-WC-sse, usk lukku, s2rk seljast, peapesu, hambapesu ja muud hygieentegevused. Peapesust suurt asja ei saanud, tuust on sigasassis. Aga siis veel korra netti, Kaspar Reili on ikka abiks, k6ik kolmtuhat krooni arvel ja elu l2ks oi kui mitu tooni heledamaks. Siis aga j2lle La Laguna poole, et Anaga kokku saada, saimegi, k2isime m66da linna ja ajasime pikalt-laialt juttu alates h2rjav6itlusest ja hispaania kultuurist kuni pronkss6duri ja poola poliitikani. Aga nyyd j22n siia 66seks, sain dussi alla kah, tuust enam sassis pole, inimese v2ljan2gemine j2lle. Aga praegust j2rgmiste heade uudisteni :)

laupäev, 5. jaanuar 2008

Vahepeal ikka on omajagu toimunud, nii paremat kui halvemat

Eks jah, nii nagu lubatud, nii tegin. S6itsin taksoga Santa Cruzi (ei ma pole j2rsku rahabossiks saanud, vaid taksojuht nagunii l2ks sinnapoole, algul tahtis viite euri aga siis lasi niisama kah). Santa Cruzis hankisin k2hku syya, leidsin netipunkti, Paula Couchsurfingust oli vahepeal kirjutanud, sain ta numbri, helistasin ja tunnike hiljem saime juba kokku (mina, tema ja tema hispaanlannast ja prantslananst s6brannad), trammiga La Lagunasse (siin yks trammiliin ongi kokku), kiire duss ja v2rki ja siis kiire matk m2gedes, tagasi koju, korralik k6hut2is ja pimedse tulles s6itsin juba Benijo kyla poole, et seal telkida (kodus tal parasjagu minu majutamsieks ruumi polnud). Purupimedas s6ites sain liinibussiga selliseid ameerika m2gesid tunda et k6hu alt v6ttis 66nsaks. Inimesed on siis hullud, ehitavad teid ja kylasid nii v6imatult ligip22setamatutesse kohtadesse, et t2itsa l6pp. Aga magasin seal rahuliku 66 2ra, kokkulepe j2i, et and tuleva dise kah miski 12 paiku sinna ja siis veedame p2eva seal, aga ilm oli sitt ja nad ei tulnud, ega nad 6elda kah seda ei saanud, sest ega mul telefoni ju pole. Aga miski poole kahe paiku ma siis helistasin neile ja sain olukorrast teada. S2ttisin aga sammud sealt La Laguna poole, hea 30km teid yle enam kui kilomeetri k6rguste m2gede, esimene moment oli juba hull, vaatad alt kuidas tee m66da m2ekylge yles vingerdab ja pilvedesse kaob. Okei, ei hakka ennast tapma, p6ial pysti ja esimese autoga m2e otsa v2lja, auto l2ks Santa Cruzi, mina aga tahtsin minna teist teed pidi, kuigi l2bi Santa Cruzi oleks kordi kiiremini saanud, aga mina ikka tahtsin m2gesid n2ha, ronisin seal pilvede sees autost v2lja ja hakkaisn vantsima, ikka k6rgemale ja k6rgemale, minna oli 21km millest esimesed 10 l2ksid ylesm2ge, ja seal yleval oli alles ilm, kylm, kohutavalt tugev m2rg ja soolane tuul, riided laperdasid ja ise oled vesim2rg aga loodus on vapustav. Mitmeid tunde hiljem ja vettinuna ajasin p6idla pysti, et enne pimeduse tulekut alla j6uda. J2lle esimene auto v6ttis peale, sain La Lagunasse 2ra, kiire poesk2ik ja otsisin koha kus magada, leidsin kiirtee 22res miski puhamstiku tagas, m2rg olin ma niigi ja siis kallas veel 66otsa vihma kah, et hommikuks olin ma siis p2ris vettinud. Aga jah, siin l6petame jutu 2ra ja j2tame t2nase r22kimata, aega pole enam j22nud. Viimased 5 minutit ja siis tuleb uuesti telkimiskohta otsima hakata.

neljapäev, 3. jaanuar 2008

J2lle liikvel

Eile hommikupoolik sai siis nagu lubatud kott selga v6etud ja teelemindud. Poest l2bi, kokku 94 sendi eest s66ki-jooki ja h22letama, kohe autol kah, valisin m2gisema tee, sest mere22rset olin enam kui kyll n2inud. Duia de Isorast peatumata l2bi kuni miski kylani nimega Timoata vms, igatahes sealt ei saanud kuidagi peale, aga kui l6puks sain, siis yhe itaallase Twingosse, seal esiistmel oma hiigelkott syles oli suht sick olla :D Muidu ma yldse ei m6ista miks inimesed elavad kuskil m2gikylades, seal pole ju mitte kui midagi teha, p6ldu ei pea, loomi ei karjata, yldse midagi teha ei saa, aga elavad. Sealt siis Santiago del Teidesse, brr kylm oli seal yleval, kuigi see polnud veel kilomeetritki yle merepinna. Kena koht on, kuidagi sygisene paistis k6ik, aga seal koha peal kasvas juba mets kah ja oli hoopis teistsugune elu kui all. Kirjytan j2lle suht ylevaatlikult, sekundid tiksuvad takka. Sealt m66da kurvilisi teid j2lle allapoole, kuni Puerto Cruzini v2lja, natuke jalutamist, v2ike 6htune netikylastus, et kontrollidam, ega keegi couchsurfingust vastata pole j6udnud, ei olnud, j2relikult tuleb omale ise magamiskoht leida, leidsingi, ranna sja kolme palmi all. Esimest korda magasin s6na otseses m6ttes rannas ja palmi all :D Aga nyyd liigutan end vaikselt La Laguna poole kuskiltkaudu, kirjutage-joonistage.

teisipäev, 1. jaanuar 2008

Uuel aastal uued tuuled.

Muide aasta 2007 oli mulle ühe aasta ja kahe tunni pikkune :D
Alustame jälle sellest, et käisin hommikul linnas tööd otsimas, sama lugu mis tavaliselt, ei saand midagi, ega suurt ei pingutanud kah.
Võtsin hoopis nõuks, et lähen seiklen mööda saart ringi seni kuni Mari 2 nädala pärast siia jõuab. Et siis homme hommik kott kokku ja jälle teele. Votsedapsi.

Aasta viimaseid uudiseid siis kah.

Teie paugutasite seal juba tundi poolteist tagasi, me alles poole tunni pärast alustame.
Aga suht muutusteta seis, tegelen ikka tööotsimisega, aga usun, et tänasest tegevusest peaks tolku kah olema, sai nii maailmatuma palju hotelle-baare-restorane läbi käidud ja räägitud ja CV-sid jäetud, et silme-eest võttis vaat et kirjuks. NIE numbrit ikka ei saanud, nad oleksid võinud öelda, reedel kui ma seal käisin, et enne kolmapäeva pole mõtet tulla, nädalavahetusel on nad nagunii kinni ja 31-sel ja 1-sel nad kah muidugi ennast liigutama ei vaevu, seega ootame ülehomset, kui nad end vaevuvad viieks tunniks päevas liigutama. Aegalaselt käivad need asjad siin, väga aeglaselt suisa.
Nädala olen siin ära olnud, tööd-kodu pole endiselt, aga tunde poolest olen vähemalt tööle juba väga lähedal, homme teen jälle pika päeva linnas. See linna on nii võimatumalt suur, et sadu hotelle ja tuhadeid kohvikuid-restosid-baare on küll ja veel. On küll kohti olnud, kes ütlevad, et neil on kedagi vaja, aga enamasti pole bossi läheduses ja pole neil muud teha kui CV kontorisse edasi saata. Aga sellegipoolest olen kindel, et mõni koht, kus täna käisin võtab lähiajal ühendust. Kuulmiseni, 20 min ja tuleb meil kah uus aasta pauguralli saatel.