Jama jätkub

Vol. 3 Krakowist sain probleemitult odava aga kiire rongiga Warszawasse ja järgmine rong Suwalkisse (see on 28km Leedu piirist) väljumiseni oli ka vähe aega. Pilet sellele ja rongile, viie tunni pärast peaksin kodust ca 600km kaugusel olema. Hästi läheb jõuan ööseks Kaunasesse ja otsin seal öömaja. Sain vahepeal sellele müsteeriumile kah selgust, miks teed on laupäeva varahommikul täis inimesi täis autosid. Loomulikult maetakse ju presidenti ja kaaskonda. Justnimelt Krakowis toimub see tseremoonia ja inimesed lähevad sellel osalema.
Aga loodetavasti õnnestub mul Suwalkist Kaunase poole (või kaugemalegi) minev rekka püüda ja sellest leinavast suurriigist välja saada.

Vol. 4 Nagu juba tavaks ei läinud üldse nii nagu planeeritud, vaid ikka palju kehvemini. Kuigi oli ka paremaid seiku. Rong muidugi hilines tublisti Suwalkisse saabumisega. Selles Põhja-Poola kolkas olen varemgi käinud, polnud probleemi linnas orienteerumisega, vantsisin kohe oma tüüpilisse hääletamise kohta, et saada Leedu piirile, mis on ainult 25km sealt. väljas oli muidugi kottpime juba, aga seal viimase tänavalaterna all ma ikkagi põialt tõstma hakkasin, tulutult nagu öösel tavaline. Vahepeal sõitis ainult mõni riigipea politsei eskordi saatel Krakowi suunas. Külm ronis ka naha vahele. Otsustasin bussijaama üles otsida, sest mälu järgi peatuvad seal linnas ka seda läbivad Euro- ja Ecolinesi bussid. Mõtlesin et tean päris hästi, kus bussijaam olla võiks (kesklinnas ikka, loogiline ju). Ja kus on kesklinn, eks ikka linna keskel. Panin muidugi mõlema loogikaga tugevalt puusse ja sain endale teha öise 3 tunnise jalgsi linnaekskursiooni. Lõpuks muidugi jõudsin bussijaama ka. Iga politseipatrull, mis tänavatel oli, nägi mind ilmselt mitu korda, iga kord erinevas suunas liikumas. Aga sellelt seljakotiga karvikult nad midagi uurima ei tulnud, ju ma siis seekord ei näinud välja nagu kurjategija. Poolas on hetkel üldse politsei kõrgendatud valmisolek presidendi matuste pärast. Seda isegi teises riigi otsas, matused toimuvad Krakowis ja sinna on Suwalkist miski 500km vähemalt. Kell oli miski üks öösel kui bussijaama jõudsin. Miskit asjalikku informatsiooni ma sealt muidugi ei leidnud ja füüsine väsimus hakkas ka murdma, vaimsest väsimusest ei taha ma üldse rääkida, peaksin kuskil asutuses puhkust võtma. Sättisin ennast tuule eest varjatud seina sisenurka, lebomatt maha, kott ka toetama ja ise selle moodustise otsa kägarasse. Hakkasin juba unne suikuma, eks niimoodi väljas magades olen kerge ohver loomulikult, seepärast ei tohi väga sügavalt magada. Selles linnas on öösiti enam kui küll joobes rullnokki. Iga vähimagi heli peale peab reageerima. Üks hetk kuulsin midagi, kraps istukile ja näen kuidas kaks tegelast kelle välimust võiks kirjeldada anarhist-punkaritena lähenevad mulle. Esimene aimdus oli halb, aga siis kuulsin kohe, et nad räägivad omavahel inglise keeles ja kannavad seljakotte. Üks leedukas ja teine austerlane teel Austriasse. Otsisid ka informatsiooni busside kohta sealt, informatsiooni loomulikult polnud. Keerasin juba peaaegu magama tagasi, aga siis nad kutsusid mind nende telki magama. Loomulikult läksin, otsisime telgile koha ja lõime laagri püsti. Paar klõmakat kangemat hinge alla kah, et ilma magamiskotita külm ei hakkaks. Silmad lahti tegin oli päike kõrgel, kell näitas, et keskpäevani polnud enam palju jäänud. Nii hästi polnud juba kaks päeva maganud. Ehk siis olime kõvasti sisse maganud, aga noh, uni kulus ära, eelmine öö möödus ju praktiliselt unetult. Hääletamisajas kaotasin muidugi tubli 4 tundi vähemalt. Laager kokku ja teele, mõni auto ja väga palju tunde hiljem olin tühised 100km edasi saanud ja paiknesin juba Leedus, täpsemalt Kaunases. Kaunasest olen ma muidu heal arvamusel olnud, ikkagi päris linn, mitte nagu mingi Suwalki. Päris selles mõttes, et on olemas asjalik transpordiühendus maailmaga, leidub internetti ja inglise keelt oskavaid inimesi. Plaan oli võtta buss Riiga ja sinna ööbima jääda kuskile. Bussijaama kassas ja raudteejaama turismiinfo punktis vangutavad tädikesed inglise keelt kuuldes päid - seda keelt nemad ei mõista. Ei saa ma neilt abi ei bussiaegade ega rahavahetuse kohta. Leedus teadupärast pole igal nurgal 24/7 avatud rahavahetusurkaid nagu Poolas. Raha saab vahetada pankades, aga pangad on pühapäeva õhtuti loomulikult suletud. Ehk kui sul Leedu litte või raha pangakaardil pole oled oma Poola zlottidega maksejõuetu. Lõpuks läks korda leida ühest kaubanduskeskusest üks pangakontor, sain zlotidest litid tehtud. Bussi-rongi kohta ikka infot pole, vantsisin aeglase sammuga kesklinna, et sealt internetti (tasuta wifi näol) ja elektrit (pistiku kujul) ühest kohast ja korraga leida. Leidsin ainult eraldi. Olete te lugejad kunagi tänaval ringi vaadanud eesmärgiga leida pistikupesa õuest (õuest selle pärast, et tänaval on wifit palju rohkem kui hoonetes sees)? Mina olen, neid on kõikjal, tea ainult kuhu vaadata. Magusaimad kohad on kohvikute väliterassid, kaubanduskeskused ja muud välistende mingil aastaajal omavad kohad. Tuli välja tõsiasi, et elektrit Leedukad tunnevad, kuigi wifi jääb neile veel üsnagi tundmatuks. Lõpuks igatahes sain ühe töötava wifi kätte, ilma pistiku olemasoluta. Niimoodi jätkus akut ainult loetud minutiteks, sain mõned infokillud kätte ja mulle kirjutatud CS'i referenceid loetud. Küpses plaan, et lähen miskisse odavasse backpackerite hostelisse, mis iga enesest lugupidava linna kesklinnas olema peab. Hostelli nimi, aadress ja telefoninumber olemas läksin seda otsima. Kesklinnas küll ei asunud, aga mitte ka liiga kaugel. Jõudsin õigele tänavale, õige kohani, see tähendab, et eelneva ja järgneva majanubri vahele. Mida aga pole on selle numbriga maja ja imelik asi on veel see, et ma viibin tööstuspiirkonnas. Tänava nimi on igatahes õige. Ilmselt olen valel planeedil, sest sellel siin küll Neries krantine 16 aadressiga hoonet ei ole. Helistan neile, keegi neiu võtab vastu, inglise keelega tal hea läbisaamine pole. 8 pikka minutit üritab purssida midagi aga kuskile oma jutuga ei jõua. Orleni bensiinijaama millest ta räägib küll vaateväljas pole, lõpuks löön käega ja tulen tulema. Kesklinnas kontrollisin uuesti infot hostelite kohta, kõik on tegelikult miskid halbades asukohtades kallid külalistemajad. Kaunas sai ühe suure, paksu ja punase miinuse endale. Ehk siis inimese kombel ööbida, pesta ja internetti tarvitada ei saa. Väljas kisub ka jahedaks. Eks ma siis ronisin ühte baari, wifit siin küll pole, aga elekter on. Blogi kirjutada ja läpaka akusid saab aga laadida. Lahti on ka kella kaheni, ehk senikaua olen vähemalt soojas, siis vaatab, mis edasi saab. Tahaks juba omas kodus ja omas voodis magada.

Täiesti uskumatu, et Budapestist koju jõudmine on kahe päeva asemel võtnud juba kolm ja ilmselt võtab ka terve neljanda. Homme (teisipäeval) on mul sünnipäev, see loodetavasti möödub juba omas kodus, mitte kuskil maantee servas. Mitte et sünnipäev mulle vähimagi määral korda läheks.

Ja kes iganes seda teksti loeb oskab ridade vahelt välja lugeda ka nende seikade olemasolu, mida kirjas pole, sest ma ei taha neid tõesti enam meenutada.