Öö sahtlis ja Odessa

Peale vähest hostelis hingetõmbamist suundusime hostelist saadud kaardi ja nõuannete põhjal linnaga tutvuma. Alustasime suveniiriturust, kus midagi väga põrutavat müügil polnudki, põrutavat selles mõttes, et mida varem näinud poleks. Põrutamiseks kõlbavat aga küll, nimelt miski ogaline puunui, mida igas putkas müüdi, oli see nüüd naistele kinkimiseks, et kui mees joomase peaga koju tuleb, et saaks kolakat anda või mis otstarbel see jääbki selgusetuks.
Olen ma juba maininud, et Ukraina on naeruväärselt odav koht? Vist mitte, turg oli isegi kallis võrreldes muuga, meie rahas maksis enamik asjakesi ca 20 krooni. Hinnavõrdluseks marsasõit Lviv'i sees 1,5 grivnat (kurss 1 grivna=1,5 krooni) ehk 2,25 meie raha, Trammisõit 1 grivna, terve Ukraina atlas (88 lehekülge) 21 grivna, öö hostelis 120 grivnat (keskmine hinnaklass), poolteist liitrit gaseeritud vett 4 grinat ja neli tundi (300km) rongisõitu (mida ma praegu kirjutamise hetkel sõidan) mugavas vooditega pikaaarongis 70 grivnat.
Igatahes Lviv'ist jäi mulle vägagi positiivne mulje selle jalutamise põhjal, vanalinn on arhitektuurlisi pärle täis ja ei näe välja üldse slaavilik, ajaloo põhja on tegemist väga lääneliku linnaga Ukrainas. Siis jällegi vihmamärjana hostelisse tagasi ja kauaoodatud kuuma dušši alla, puhtalt see dušš juba oli seda ööbimise raha väärt. Peale pesemist-kasimist sai ülejäänud hosteli rahvaga tutvutud, igati vinge punt. Ja natuke hiljem juba sättisime end teele miski peokoha poole mida hostelipidaja reklaamis kui underground kohta millele väljast ükski silt ei viita ja sisenemiseks peab salasõna teadma. Kõlas huvitav, reaalsus oli natuke teine kui ettekujutus aga ikkagi huvitav. Underground vihjas sellele, et see asub keldris, aga see selleks, baar oli Ukraina metsavendade-partisanide stiilis kujundatud kogu iseloomuliu atribuutikaga, rahvast oli hulka ja meeleolu üleval, laudade vahel liikus akordioni-viiuli kooslus, kes mängisid muudkui rahvuspatriootilisi laule, millele iga õige ukrainlane muidugi kaasa laulis, meie loomulikult sõnu ei teadnud. Ja kui tekkis kahe loo vahel hetkeline paus kõlas rahva hulgast hõige “Slava Ukraini” (meie keeli “Elagu Ukraina” vms, seesama oli ka salasõna uksest sisse pääsemiseks). Ja kui keegi peaks iial Lviv'i sattuma ja soovib sinna minna siis koht asu linna raekoja platsis (Rynok square, inglise keelsel kaardil) maja number 14 keldris. Igatahes väga stiilne ja vinge koht otse vanalinnas ja hinnas olid ka odavad, kogu meie laudkonna (6 inimest) arve terve õhtu peale tuli koos kõigi söökide ja jookidega alla 100 grivna. Kvaliteetne õlu oli näiteks 12 grivnat, jurapoolne 8 grivnat. Igatahes peale kojutaarumist, magamis ja homikusi toimetusi lahkusime täna hommikul raudteejaama suunas ja nüüd logistame rongis tundmatuse suunas.



Eelneva lõigu kirjutamisest on möödunud ca 12 tundi (hetkel on laupäeva öö vastu pühapäeva), vahepeal jõudis meie rong linna mille nime ma mainima ei hakkagi, sest see linn on lihtsalt nii mõttetu koht. Siia tulime ainult selle pärast, et siit kuidagi Kamjanets-Podilskisse saada, mis on väga ajalooline ja kaunis linn. Igatahes ilm oli natuke näruvõitu ja sinnasaamine ka väga lihtsaks ei osutunud, seega küpses hoopis mõte Odessasse hääletamise asemel sinna rongiga sõita, hind oli kah superluks (70 grivnat 8 tunnise öörongi eest, kus saab voodis linade vahel magada ja puha). Asjal oli ainult üks aga, nimelt olid kõik rongid peale viimase välja müüdud. Ja viimane väljub siit öösel kell 1:20, ehk hetkeseisuga natuke enam kui poole tunni pärast. Kuna aga piletite ostmise ajal oli kell aga vaevu pealelõuna siis tuli oma kümme tundi aega surnuks lüüa. Mida muud siin ikka teha, läksime linnaga tutvuma, kuna aga ette oli teada, et ega siin linnas nagunii midagi väga näha pole, siis suuri lootusi ei hellitanud. Ega polnudki. Ja paar tundi hiljem olime raudteejaamas tagasi ja sellest ajast saati oleme 8 tunni vältel siin aega surnuks löönud. Loodetavasti oleme kolmveerand tunni pärast juba linade vahel ja loksume Odessa suunas, et siis seal Musta mere rannikul kell üheksa ärgata :)
Jälle ajahüpe kirjutamises. Nüüd on juba pühapäeva lõuna ja asume juba hommikust saati Odessas. Öösel sai siis rongile mindud, parajas kitsikuses magavate inimeste vahel voodi ülesse tehtud ja magama kobitud. Mõlemad olime ülemistel naridel, ruumi oli sama vähe kui sahtlis ja madrats erilist pehmendust ei pakkunud, hommikuks olid puusanukid valusad, aga hullu polnud, puhata sai küll ja alla kah ei kukkunud öösel. Nüüd siis oleme linnapeal mõnda aega ringi tuterdnud ja praegust tõmbame kohvikus hinge ja otsime Couchsurfingust järgmist öömaja.
PS! Odessasse jõudmisega sai reisi esimese sihtmärk saavutatud, olime jõudnud Musta mere äärde.

Odessas rongilt maha tulemas

Odessa tüüpiline "rand"