Külmale maale

Noh, mis siin ikka keerutada olen kodumaal tagasi jah, aga räägime seda siiajõudmise lugu sealtmaalt kus viimati kirjutamine katki jäi. Ja põhjus miks ma seda nii hilja kirjutan on see, et Mari tahtis oma sõpradele, eelkõige Triinule üllatust teha sellega et ta tagasi on, aga kuna Triinu ka seda blogi luges siis ei saanud mian ka varem kirjutada.
Igatahes nii see saaga jätkus:
Sirli me leidsime, ajasime juttu ja värki aga juba järgmine päev jõudis jälle suurem koduigatsuse hoog peale ja hankisime omale piletid 28ndaks Lanzarotelt Oviedosse (Hispaania loodenurk), et sealt siis maad pidi koju tulla ja järgnevad kolm päeva lõime oma metsiku tüdimuse tõttu lihtsalt lennujaamas surnuks, ööseks kobisime välja magama ja hommikul olime juba sees tagasi, lennujaamatöötajatele olime juba tuttava näod. Igatahes lendasime siis 28nda õhtul minema. Öö magasime Oviedo lennujaama lähedal telgis, oli suht rõvedalt külm öö aga ellu jäime. Hommikul kukkusime kiirtee ääres hääletama, peale muidugi ei saanud, sest suures politseihirmus keegi peatuda ei julge. Ja politsei tuligi ja kupatas meid kiirteelt minema väiksele maanteele, seal saime mõne autoga tasapisi edasi kah, aga pagana vaevaliselt, varsti olime jälle otsaga kiirteel tagasi ja saime jälle mendilt mõliseda, noh vahetasime aga väheke asukohta ja lasime edasi, saime autoga jupi edasi ja jälle kiirteel põial püsti ja ment jälle, tol päeval juba neljandat ja viimast korda, sama patrull teist korda ja siis olid vanad juba õige tigeda olemisega, peale seda enam kiirteel põialt ei näidanud. Nikerdasime väiksemaid teid pidi ülivavevaliselt kuni mingi kohani, igatahes sealt saime ühe maasturi peale, kaks noort meest sees ja tegid meile sööki jooki välja ja ostsid bussipiletid kah Santandrisse (100km edasi), seal magasime öö pargis puu all mis kubises nahkhiirtest. Hommikul hakkasime linnats välja kõndima ja kuna kiirtee oli ainuke tee välja siis selle servas kõndisimegi, täitsa lampi leidsin maast 50 eurise, elu jälle hea, aga ment oli kah kohe platsis, selgitasime et läheme lennujaama jala (see oli miski 2 km sealt) noh, viskasid meid siis lennujaama ära, ootasime et ment ära sõidaks ja jalutasime tagasi ja saime auto kah mõneks kilomeetriks, viimase auto hispaanias üldse sest peale seda sai meil selelst lootusetust hääletamisest villand. Võtsime hoopis rongi ja sõitsime Santandrisse tagasi (10km, sest kaugemale polnud me suutnud jõuda poole päevaga), samma kohta kus eelmise öö telkisime. Ja sealt siis teise rongiga Palenciasse, seal ülisigakülm öö magada telgis, hommikul oli maa härmas ja telk jääs. Sealt siis kahe rongiga veel Hispaania-Prantsusmaal piirini ja sealt saime juba Tšehhi rekkaga 300km edasi Bordeauxni (eelneva kolme päevaga olime suutnud kokku läbida ainult 300km) ja sealt vaatas vastu juba kaks eesti rekkat millega sõitsime järgmised kolm ja pool päeva kuni Poola piirini välja. Piirilt kohe poola rekkaga kuni Kaunaseni ja Kaunasest briti vanahärraga Riia ringini ja sealt eesti masinaga Pärnusse välja. Kuna oli juba purupime ja kuskile eriti enam edasi ei saanud siis passisime Statoilis sees soojas kuni tuli üks veidi nokastanud olemisega tegelane ke smeid kangesti JMKE kontserdile kutsus, läksime, seebati meid tasuta sisse ja sai pidu küll. Öö magasime ka nende juures Sindis ja sealt siis tulime täna hommiku koju, Mari Viljandisse ja mina Tartusse.
Noh, paras trip oli, nüüd võlad kaelas ja värki aga ikka juhtub :D Elu läheb hästi edasi. Suve lõpuni veel püsin siinmail ja siis on jälle kuskile kaugele minek, kohe päris kaugele ilmselt, vabatahtlikuna või miskit.
Ja teine reisiidee mis on peas, et läheks suvel rongiga Vladivostoki ja tagasi, 8-9 sinna ja samapalju tagasi, näha on oi kui palju ja odav kah.